HINDAMISE KORRALDUS

 

Kinnitatud koolidirektori 06. septembri 2005. a. käskkirjaga nr 2/2

 

ÕPILASTE TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KORD

 

Pikakannu Põhikooli teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

 

1) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;

3) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

4) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut.

 

Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtted ja kord on kättesaadav lapsevanemale või hooldajale, õpilasele ja õpetajale kooli kodulehel. Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassijuhatajad ja aineõpetajad.

 

Õpilasel on õigus saada õpetajatelt teavet oma hinnete kohta.

 

Lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtete ja korra kohta ning saada teada oma lapse hindeid või tema teadmistele ja oskustele antud hinnanguid. Õppeveerandi keskel saadetakse õpilase hinneteleht koju.

 

Õpilaste teadmisi ja oskusi hindab õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

 

Õppeveerandi või poolaasta algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende kontrollimise aja ja vormi.

 

Õppeveerandi või poolaasta algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õpetaja kehtestatud korra kokkuvõtvate hinnete kujunemise kohta, mille ta esitab õpilastele veerandi alguses kirjalikult.

 

Õppeveerandi õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööd) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. Vastav plaan pannakse välja iga kuu algul nii õpetajate toas kui ka õpilaste infostendil.

 

Õpilast, kes õpib individuaalse õppekava järgi, hinnatakse vastavalt individuaalses õppekavas ette nähtud hindamise korrale. Individuaalse õppekava järgi õppiva õpilase tööle märgitakse “Hinnatud individuaalse õppekava alusel”.

 

Kokkuvõttev hinne on õppeaine õppeveerandi-, poolaasta- ja aastahinne.

 

Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

 

Põhikoolis pannakse välja õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinded ja aastahinne.

 

Poolaastahinne pannakse õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul.

 

Õpilasele, kelle õppeveerandi või poolaastahinne on “puudulik” või “nõrk” või on jäetud välja panemata, määratakse selles õppeaines järgmiseks õppeveerandiks või poolaastaks individuaalne õppekava ja/või muu tugisüsteem (logopeediline abi, parandusõpe jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Otsus fikseeritakse õppenõukogu koosolekul.

 

Järelvastamise hinded pannakse kaldkriipsu alla.

 

Õppeaine aastahinne pannakse välja õppeveerandi- või poolaastahinnete alusel.

 

Kui õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata ega täitnud tugiõppe nõudeid, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et õpilase vastaval õppeveerandil või poolaastal omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele “nõrk”.

 

9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

 

Õpilasel ja lapsevanemal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teada saamist.

 

Õpilase hindamisega seotud vaidlusküsimusi lahendab kool õpilase või lapsevanema kirjaliku põhjendatud taotluse alusel. Otsusest teavitab kool õpilast ja lapsevanemat kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

 

Kui õpilane või lapsevanem ei ole otsusega nõus, võib ta pöörduda kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle järelevalvet teostava asutuse poole viie tööpäeva jooksul arvates otsusest teadasaamisest.

 

KASUTATAV HINDESÜSTEEM JA HINNETE TEISENDAMINE VIIEPALLISÜSTEEMI

 

Pikakannu Põhikoolis on teadmiste ja oskuste hinded viiepallisüsteemis:

 

(1) Hinde “5” (“väga hea”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav (90 – 100%).

 

(2) Hinde “4” (“hea”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi (70 – 89%).

 

(3) Hinde “3” (“rahuldav”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu (45 – 69%).

 

(4) Hinde “2” (“puudulik”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisis puudusi ja vigu (20 – 44%).

 

(5) Hinde “1” (“nõrk”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele (0 – 19%).

 

Pikakannu Põhikool ei kasuta viiepallisüsteemi asemel koolisiseselt teistsugust hindesüsteemi.

 

Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega “nõrk”.

 

SUULISTE JA KIRJALIKE SÕNALISTE HINNANGUTE KASUTAMINE PÕHIKOOLI 1. JA 2. KLASSI ÕPILASTE TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMISEL

 

Põhikooli 1. ja 2. klassis õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel ei kasutata hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid.

 

 

KOKKUVÕTVATE SÕNALISTE HINNANGUTE ALUSED, TINGIMUSED JA KORD ÕPPEAINETI PÕHIKOOLI 1. JA 2. KLASSIS

 

Põhikooli 1. ja 2. klassis õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel ei kasutata hinnete asemel suulisi ja kirjalikke hinnanguid.

 

 

JÄRELEVASTAMINE VÕI JÄRELTÖÖDE SOORITAMISE JA TOIMUMISE KORD

 

Järelevastamine või järeltööde sooritamine toimub õpetaja määratud korras, mille ta esitab õpilastele veerandi alguses kirjalikult.

 

Koostatakse õpilastele toimuva täiendava õpiabi, sealhulgas järelevastamine, ajaplaan, mis kinni- tatakse direktori käskkirjaga.

 

PÕHIKOOLI 7. JA 8. KLASSI ÕPILASTELE LÄBIVIIDAVATE ÜLEMINEKUEKSAMI NÕUDED, LÄBIVIIMISE TINGIMUSED JA KORD

 

Põhikooli 7. ja 8. klassi õpilastele viiakse läbi üleminekueksam maikuu jooksul:

III õppeveerandi jooksul valivad 7. klassi õpilased ise eksami ja selle vormi ja teatavad sellest kooli direktorile, 8. klassi eksami  määrab kool. Üleminekueksamite plaan kinnitatakse direktori käskkirjaga IV õppeveerandi algul.

Aineõpetaja koostab eksamimaterjalid, mille kinnitab direktor.

Eksamihinnet arvestatakse aastahinde väljapanekul.

 

KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMISE KORD (KORRALDUS)

 

Pikakannu Põhikooli käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

 

1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;

 

2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

 

Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse Pikakannu Põhikoolis kooli õppekavas toodud üldpädevustest ning kooli kodukorra nõuetest.

 

Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja.

 

Lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtete ja korra kohta ning saada teada oma lapse hinded käitumise ja hoolsuse kohta.

 

Õpilane viiakse üle järgmisse klassi olenemata käitumise aastahindest.

 

Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

 

Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.

 

Käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.

 

Käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata “mitterahuldavaks” ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

 

Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

 

Hoolsushindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohuse-tundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

 

Hoolsushindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.

 

Hoolsushindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.

 

Hoolsushindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.

 

PÕHIKOOLI ÕPILASE JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMISE JA TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JÄTMISE KORD

 

Põhikooli õpilase järgmisse klassi üleviimise ja täiendavale õppetööle jätmise otsustab kooli õppenõukogu kokkuvõtvate hinnete alusel.

 

Õpilase üleviimine järgmisse klassi otsustatakse hiljemalt 30. augustiks.

 

Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane õppeainetes, milles tema teadmised ja oskused vastavad hindele “nõrk” või “puudulik” või on saanud samaväärse kokkuvõtva sõnalise hinnangu või on jäänud hindamata, et ta omandaks temale rakendatud õppekava nõutavad teadmised ja oskused.

 

Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu õppenõukogu otsusega määratud ajal kuni 30. augustini.

 

Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, mis toetavad nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist õppeaines.

 

Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

 

Põhikooli õpilane viiakse üle järgmisse klassi.

 

Põhikooli õpilase võib õppenõukogu põhjendatud otsusega jätta klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne “puudulik” või “nõrk” ja täiendav õppetöö ei ole andnud tulemusi. Õppenõukogu kaasab õpilase ja tema vanema vastava otsuse tegemisel.

 

Kõik põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivad õpilased viiakse üle järgmisse klassi.

 

Õpilane viiakse üle järgmisse klassi olenemata käitumise aastahindest.

 

Käesoleva hindamise korralduse koostamise aluseks on Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2005. a. määruse nr 24 “Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord”.